Üle aasta Missomaal

Missomaa maaelu kogemise koht. Meie oleme juba aastajagu saanud kogeda siinset elu. Tundub, et oleme rahul, igatahes keegi ei vingu ja ei igatse suurlinna tulede sära järgi. Mina väldin Tallinnasse minekut kui katku, käin seal nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Meile täitsa piisab Tartust ning asja ajab ära ka Võru. Kui aga väga igavaks läheb, siis põrutame Lätimaale, teeme mõned saldejumsid ja limonāded ning naaseme kodumaale tagasi. Samas aga, ega alati ei olegi vaja kuskile kaugele sõita, vahvaid elamusi võib kogeda ka siin samas kodu lähedal. Tasub vaid minna metsa või järve äärde ning ongi paras annus põnevust purgis. Meie oleme sellel aastal purki saanud seeni, õunu, pihlakaid, arooniaid, suvikõrvitsat kui ka punaseid sõstraid. Kõike neid saadusi me loomulikult ei ole leidnud metsast, vaid oleme neid korjanud või saanud toredatelt inimestelt Misso alevikust. Aitäh head inimesed!
Peab tunnistama, et üheks suuremaks maaelu kogemuseks minule kui ka minu kallile abikaasale on olnud moosi keetmine, me kumbki ei olnud seda varem teinud. Täitsa vahva on ise valmistada hoidiseid, veelgi põnevam on neid avada ja proovida. Ma loodan, et kõik mis kokku oleme keetnud, kõlbab ka süüa. Elagu maaelu!

Minu maaelu kogemuste TOP 10:

1. Küla räägib.
Isegi kõige vaiksemal ööl, kui tuul ei puhu ja ükski hing ei liigu, võib kuulda kuidas küla räägib. Millest ta räägib? Kõigest ja kõigist nagu Õhtuleht ja Elu24.
2. Elagu soojustamata elamud.
Tundub, et osa maju on siia toodud kuskilt Ameerika lõunaosariikidest, mis soojust kuidagi endas hoida ei taha. Meie üürikorteris külmus sellel talvel kõik, mis külmuda sai.
3. Lahked inimesed.
Toredaid ja meeldivaid inimesi kohtab siin sama tihedalt kui Tallinnas narkomaane. Esimesed meeldivad meile rohkem, sest nad ei ohusta meie tervist, vaid aitavad meil elada tervislikult. Meile ei ole kunagi nii palju õunu tasuta antud kui seda siin Missomaal (kohalikud lihtsalt toovad, meie ei ole neil palunud seda teha). Samuti on meile antud kartulit, kurki, moosi, porgandit ja veelkord õunu. Tänud kõikidele headele missokatele!
4. Seenelkäik.
Julgen väita, et ma ei olnud juba oma 15 aastat seenel käinud, sest minus ei ole korilase hinge. Ma ei ole seda ka siin leidnud, kuid samas on üks vahva seenelkäik imeliselt lõõgastav, eriti peale pikka ja väsitavat tööpäeva. Parem kui autoga ummikus istumine.
5. Imeline loodus.
Tore on jälle kogeda looduslähedust. Märgata enda ümber nii palju ilu. Kevadel oli üheks meeldivamaks sündmuseks konnade krooksumine. Päris äge on kuulata konnade häälitsusi nende paaritumise ajal.
6. Vanasti küll sai.
Seda lauset pole ma kunagi varem nii tihti kuulnud kui siin Kagu-Eesti nurgas. Samas pole ma täpselt aru saanud, et kuidas siis vanasti sai. Kas vibu ja noolega?
7. Moosi keetmine.
Esimest korda keetsime sellel suvel ja sügisel moosi. Vaevanõudev ja väsitav tegevus, kuid päris tore on mekkida omatehtud kraami. Põnev on katsetada ja kogeda uusi maitseid.
8. Mulk, mulks- nii valmib üks vein. 
Kas korteris saab kasvatada lammast, siga või lehma? Ei. Samas mida teha külluses olevate õuntega?Saab teha moosi, kisselli jne, kuid eriti põnev on neist ubinatest teha veini. Poleks arvanudki, et ühe sellise joogi valmistamine on selline suursugune kunst.
9. Üks vahva pood on Misso AjaO. 
Tavaliselt on maapoed väikesed ja suhteliselt kehva toiduvalikuga, kus müüjateks väsinud ja kurjad klienditeenindajad. Missokatel aga on igati vedanud, neil on hea valik kui ka rõõmsad toredad müüjad.
10. Millal korraldada jooksuvõistlust? 
Loomulikult 24. juuni. Kuhu siis veel peale jaaniööd minna kui mitte jooksuvõistlusele. Mina poleks kunagi julgenud sellisel kuupäeval jooksuvõistlust korraldada. Samas on aga hea tõdeda, et mitte kõik eestlased ei joo end jaaniõhtul mitmeks päevaks pildituks, vaid otsustavad elada tervislikult. Kõik kes armastade sporti, tulge Pullijärve jooksule!

Oleme elanud mõned kuud rohkem kui aasta siin kaugel Eestimaa paigas. Tegelikult pean ütlema, et Missomaa ei ole meie jaoks enam kauge koht, vaid päris nagu ikka oma kaunis lähedane kodukant. Nüüd on meie jaoks üheks väga eemal ja uduseks kohaks Põhja-Eestis asuv linn nimega Tallinn.

ELU MAAL ON VÕIMALIK!