Maikuu algas meie perele vägagi rõõmsa sündmusega, sest just 1. mai varahommikul nägi ilmavalgust meie imearmas tütar Mari. Väikseke sündis meil Pärnu Haiglas, kus aitasid teda ilmale tuua väga meeldivad ja asjatundlikud haigla töötajad (ämmaemand ja noor praktikant). Ei saa ka mainimatta jätta, et antud haiglas on väga head toidud (viibisin koos abikaasaga perepalatis). Peaaegu sama isuäratavad toidud kui meie Misso Koolis.
Ülejäänud maikuu päevad kuni siis eelviimase kuupäevani möödusid meil täitsa tavalises pereelu rütmis, mida aegaajalt rikkusid sugulaste ja tuttavate telefonikõned. Sooviti teada kuidas meil ja eelkõige meie tütrel läheb. Mis nimeks, mis värvi silmad ning kas laseb ka vanematel magada.
Nii nagu maikuu algas, suure rõõmu ja väikse peoga, nii ka lõppes pidulikult antud kevadkuu. Vanem perelaps Henri lõpetas lasteaia. Tema rõõmus ja muretu lapsepõlv on läbi, varsti tuleb ettevõtta pikk koolitee. Samas aga loodame kerget ja muretut kooliaega nagu seda oli tema lasteaiaaeg.
Tegemisi Missos
Lõpuks avati Misso aleviku lähedal Pööni kõrts külalistemaja. Olgem ausad, et mis koht see on kus kõrtsi pole? Aga nüüd on olemas ja igati ilus ning uhke koht. Loodetavasti saab majal olema pikk ja uhke ajalugu, kuhu satuvad tantsima ning häid sööke maitsma ka kauged külalised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar