pühapäev, 27. aprill 2014
neljapäev, 24. aprill 2014
Koolitus nimega SÄRG
Kuna elame Võrumaal järvede keskel, kus veekogud kubisevad erinevatest kaladest, otsustasin minna Pärnus kalapüügi ja kalatoitude koolitusele, et siis uute teadmistega naasta Missomaale. Soov on lastele ja kallile abikaasale pakkuda erinevaid kalaroogi, mis tehtud värskest kalast.
Päev algas varakult, äratus oli kell 06.30. Esimeseks ülesandeks oli usside korjamine. Kuna vihma ei ole sadanud ning maa vägagi kuiv, osutus esimene katsumus vaevarikkaks. Sai songitud ühest lehehunnikust, siis teisest ja ka kolmandas ning lõpuks 40 min möödudes oligi paras kogus usse olemas. Nüüd tuli koolitaja juhtimisel siirduda Pärnu jõe äärde.
Jõe ääres jätkus õppepäev. Kõigepealt teooria ja siis praktika. Peale teooria osa tundus kõik nii lihtne. Uss otsa ja kogu kupatus vette ning ongi kala olemas. Praktika aga näitas, et kõik ei olegi nii lihtne ja kerge. Igal tegevusel omad nipid ja nõksud. Isegi püügikoha valikul vaja ühteist teada, ei olegi nii, et lähed suvalisse kohta jõe äärde ja saad koti täie kala. Kuuseisudest, kõrg- ja madalrõhkonnast ei hakka rääkimagi. Jube palju asju on ikka vaja teada, et saada edukaks kalameheks/naiseks.
Minu kalapüügipäev möödus asjalike õpetussõnade ja mõnusa päikesepaiste saatel. Kui veel oleks saanud rohkem loodust ja vaikust nautida, siis oleks olnud super. Minu vaikust ei rikkunud mitte minu koolitaja (kelleks minu isa), vaid automüra, mis linnast kostus. Missomaal olen meeldiva vaikusega nii väga juba ära harjunud. :-)
Kalapüük lõppes viie särje, tühja kõhuga ning mõnusa väsimusega, kuid õppepäev ei olnud veel läbi. Nüüd tuli jõe äärest siirduda lõkkeplatsi juurde, kus siis jagati nippe, kuidas antud kalast mõnusalt hea supp valmistada.
Kalasupi valmistamine oli nii teoorias kui ka praktikas tunduvalt lihtsam kui kalapüük. Kõige ebameeldivamaks ja raskemaks etapiks võib pidada kala rookimist, kõik muu aga oli vägagi lihtne.
Supp sai hea ja maitsev ning seda ka tänu kalasupi koolitajale (kelleks oli minu ema). Tema ju pani i-le punkti ehk lisas toidu sisse kasvuhoonest võetud värsket tilli. Kõige suuremad kiitjateks olid lapsed ja minu kallis abikaasa.
Oli vahva päev mis lõppes antud klipi vaatamisega. Vaata! (vajuta sõnale vaata ning näedki antud klippi)
Nüüd aga oleme jälle ootel. Ei jaksa juba ära oodata. :-(
pühapäev, 20. aprill 2014
Kuurordis ootel
Oleme siis nüüd Pärnus munadepühi mööda saatmas. Peab tunnistama, et ega see aasta eriti palju mune värvitud ja söödud. Kellegil ei olnud aega toas olla, vaja oli õues ringi joosta ning sooja ilma ja päikest nautida. Munade asemel sai söödud otse merest toodud värsket räime, loomulikult mitte toorelt, vaid ikka
praetult. Mmmm väga hea oli.
Samuti sai ka sellel aastal esimest korda rannas ära käidud. Ujuda veel ei kannata, aga päikest saab võtta küll, kuigi tuleb olla ettevaatlik. Rannal askeldavad traktorid, mis korrastavad liivaala.
Meil on Pärnus küll mõnus, kuid igatseme juba Missomaa järele, kahjuks aga ei saa veel koju tulla. Tuleb oodata kuni uus ilmakodanik meile selleks loa annab :-)
laupäev, 12. aprill 2014
Tere kevad
Talv läinud, kevad kohal. Meie pere võttis kevadet vastu uues avaramas ja soojemas kodus. Kolisime Misso vanalinnast uude elamukvartalisse, aleviku ainukesse pilvelõhkujasse. Meil on õnn elada kõige kõrgemas majas, mis on kolmekordne. Nagu aru võite saada, elame korteris, mis tähendab, et oma maja unistus pole veel täitunud, kuid eks siis tuleb veel sellega veidi oodata. Tulevikus võiks meil ju olla oma maakodu Põhja-Lätis, siis saaksin minagi oma perega lõunamaal puhkamas käia.
Käes on kevad. Toa aknast välja vaadates veel ei panegi tähele, et uus aastaeg on saabunud, sest loodus ei ole jõudnud minna piisavalt roheliseks. Linnarahvas kindlasti ei tunnetagi veel, et kevad on käes. Ilmgi jätkuvalt ebameeldivalt jahe. Maal võib-olla ei näe uue aastaaja kohalolekut, kuid on teravalt kuulda. Meil on siin kevade kuulutajateks linnud. Elu nagu kontserdimajas. Hommikul ergas sümfoonia, lõunal soolokontsert ning õhtul uinutav koorilaul. Tegelikult on ka lõhnad õhus muutunud. Tunda on kevadlillede ja lõkkesuitsu segust lõhna, mis on omane ainult kevadele.
Soe kevadpäike on liblikate kõrval välja meelitanud ka telemehed, sellel nädalal oli Missos kaameraid "lendamas" näha üks kuni mitu. Näha võis erinevaid liike. Meie tuvastasime ETV ja Kanal 2. Neile telemeestele meeldisid uued inimesed nn maaletulijad, keda siis uuriti ja puuriti iga külje pealt. Ei ole siin Missos nii vaikne elu ühtki!
Kahju muidugi, et kaameramehed nädalakese varem meid ei külastanud, sest siis oleksid nad saanud Misso Koolis filmida kui ka maitsta kooli kokkade poolt valmistatuid trühvlitoite. Trühvleid lisati meie koolisööklas risottosse, kartuliputru kui ka oliiviõlisse, millest on valmistatud ja valmistatakse edaspidi erinevaid värskeid salateid.
Elu maal on jätkuvalt põnev! Kahju, et kõiki adrenaliinirikkaid sündmusi ei saa siin avaldada :-)
Tellimine:
Postitused (Atom)