Tallinn vs Misso

Mida saab tasuta Tallinnas tallinlane, aga mida ei pakuta tasuta siin Missos?

Esimene tasuta teenus mis meenub Tallinnas, on tasuta ühistransport. Kõik Tallinna elanikud, kes on rahvastikuregistri järgi registreerunud enda elukohaks Tallinn, saavad trolli, bussi ja trammiga linnas tasuta sõita. Missos ei ole ühistransport tasuta, siin tuleb bussiga sõitmise eest maksta.

Tegelikult võiks kohalikud keskerakondlased järgmistel KOV valimistel välja tulla loosungiga "TASUTA TRANSPORT MISSOST LASNAMÄELE JA LASNAMÄELT MISSOSSE".
Miks lasnamäelt? Tallinna lennuvälja laiendamise tõttu on paljud lasnamäelased kaotamas oma peenramaa ja suvila. Samuti on slaavlased suuremad korilased kui meie eestlased. Mida tõendab tõsiasi, et iga sügis võib Tallinna lähedastes metsades näha lasnamäelasi marju ja tatikaid korjamas. Vahel on neid metsas nii palju, et nad ei mahu sinna ära. Missomaal aga on suured metsad, kust kõiki marju ja seeni ära ei jõuta korjata ning samuti on siin palju tühjasid talusid umbrohtu kasvanud põllumaaga.
Kui loodaks tasuta transport Lasnamäelt Missomaale, saaks lasnamäelased käia siin peenraid rohimas ja korilased metsas seeni ja marju korjamas. Missokad aga saaks oma kartulit, porgandit jne tooteid käia müümas praegu tühjalt seisvas Lasnamäe turul (neile kes põlluharimisega ei tegele). Kindlasti saaks lasnamäelaste siin käimisest kasu ka siinsed kohalikud ettevõtlikud ettevõtjad. Kindel kasusaaja oleks Misso aleviku kauplus. Kokkuvõtvalt saaks kasu nii lasnamäelane kui ka missomaalane. Keskerakondlased tehke ära! Mina usun, et Edgar on ainus kes selle projekti jaoks ka raha leiaks (kiriku jaoks ju leidis).

Nüüd olen kimbatuses, sest ei meenu midagi mida tallinlane saaks veel tasuta, mida missokas siin Missomaal tasuta ei saa. No ei meenu, aga eks ole mul võimalik oma postitust uuendada, kui midagi meenub.

Mida pakutakse siin Missos tasuta, kuid mida tallinlane Tallinnas ei saa tasuta?

Mina näiteks saan siis Missos täitsa tasuta iga teisipäev korvpalli mängimas käia. Tallinnas ma ei saanud. Mingi euro tuli ikkagi kulutada kui oma sõpradega kuskil saalis kossu tahtsin mängida.
Lisaks on siin jõusaal kõigile tasuta. Kuigi tasuta jõusaali ei saa igapäev ja iga kellaaeg kasutada, on võimalik kolm korda nädalas käia jõusaalis trennis. Tallinnas tuli kümne korra kaardi eest välja käia päris krõbe summa. Samuti on kõik trennid tasuta - karate, jooga, tants jne.
Koolilastelegi on ringid tasuta - spordiring, filmiring jne.

Töökohad ja palk 

Tallinnas on keskmine palk suurem kui see on Missomaal. Missos teenivad paljud miinimumpalka või sellele lähedast palka. Kuid aga ka Tallinnas on suur hulk linnakodanike miinimumpalgal või siis miinimumi lähedasel töötasul. Missos lihtsalt ei ole kõrgepalgalisi ametikohti.
Töökohad. Nii Tallinnas kui ka Missos on võimalik tööd leida, vahe on konkurentsis. Tallinnas võib ühele ametikohale soovijaid olla üks kuni mitu, siis Missos võid töö leida ilma igasuguse konkursita. Pead lihtsalt vastama soovitud oskustele.

Kulud

Tallinnas on kulud suuremad kui Missos. Missos on lasteaia kuutasu viis korda madalam kui pealinnas. Korteri üürihinnad kuskil kümme korda väiksemad. Kui omad Missos ahjuküttega elamist, siis on ka kommunaalkulud mitu korda madalamad. Samuti on võimalused tühja-tähja peale kulutada väiksemad, sest siin puuduvad suured kaubamajad, mis kutsuksid kulutama.
Toitu on võimalik osta sama hinnaga kui Tallinnas. Kui aga ei osta allahinnatud kaupa, siis on kohalikus poes müüdav kaup veidi kallim kui Tallinna poodides. Samas korraliku,suurt kartulit, porgandit jne saab kindlasti odavamalt kui pealinna Maximast.

Keskkond

Tallinn on täis paneelmaju ja autosõidu müra, kus ringi hulkuvad narkomaanid, joodikud ja taskuvargad. Missos aga on vaikus ja värske õhk, kus süstivaid narkomaane näha ei ole. Olen kohanud joodikud, kuid ei tea midagi taskuvarastest.

Oma kolme kuu kogemusest võin väita (loodetavasti võin sama ka väita aasta pärast), et elada on võimalik ka maal. Kõik oleneb millised on nõudmised heale elule ja millised on väärtustavad väärtused.

Tegemisi valimstest kuni jõuluhulluseni

Aeg möödub märkamatult, alles pääsesime valimistehullusest kui juba ootab meid jõuluhullus. Viimane kuu aega on siin Missomaal olnud jätkuvalt põnev ja tegevusrohke.

20. oktoobrist kuni novembri keskpaigani oli Misso valla rahvas ootusärevuses. Tõenäoliselt kuskil 78% vallarahvast sosistas poes, poe ees ja poe taga sellest, et kes küll saab järgmiseks vallavanemaks. Kui minu mälu ei peta, siis hästi hoitud saladus tuli päevavalgele 14. november. Vallavolikogu oli Misso valla uueks vallavanemaks valinud Lembit Sikk`a. Antud uudis aga andis tegevust nii mõnelegi kommentaatorile Võrumaa Teatajas kui ka lõustaraamatu fännile. Soppa ja tatti lendas igasse ilmakaarde. Omavahel kemplesid vana võimu ja uue võimu poolehoidjad. Ausalt öelda, mulle jäigi selle spordiala  võitja selgusetuks.

Kodanikud Missomaal kes ei huvitunud poliitikast või leidsid selle kõrvalt aega tegeleda ka kõige muuga, said hakata novembris käima jooga trennis, karate trennis, lisaks ka jõusaalis. Uute aktiivsete tegevuste kõrval jätkus korvpalli mängimine ning tantsu vihtumine. Mitte sportlikele inimestele pakuti Tsiistre külakojas võimalust savi voolida ning toimus ka viltimise üritus. Tegevust jagus ja jagub kõigile.

Misso Kooliski toimus huvitavaid üritusi ja tegevusi. Misso rahvamajas toimus isadepäeva kontsert, kus esinesid tublid õpilased. Lauldi ja mängiti pilli. Kohal oli ka üllatusbänd - Misso enda bänd, eesotsas endise vallavanemaga. 

Toimus üritus hõimupäevad koolisööklas. Misso Kooli õpilased tegid ungari toitu. Valmistasid meie kooli ungarlasest huvijuhi eestvedamisel suppi. Supp keedeti õues, väga huvitavas ja looduslikult ilusas kohas. 

Oli väga vahva ettevõtmine, lisaks oli ka supp väga maitsev ja toitev. Selliseid toitvaid üritusi võiks rohkem olla! :-)

Kindlasti kahvatuvad kõik eelnevad tegemised antud õpilase silmis, kes sai sellel nädalal tänu ühele europrojektile  koos Misso Kooli õpetajaga külastada Strasbourgi ja sealseid Europarlamendi ruume.

Nagu lugeda võite, siis tegevust siin kandis jagub. Vahel tundub, et tegevust on isegi liialt palju. 

Meie oleme siin olnud nüüd kolm kuud. Meil läheb hästi. Meie perekonda võite näha 30. november kell 10.00 ETV Maahommiku saates.

TULE MAALE!

Kuidas päästa ääremaa?

Eestimaa ääremaad on rahvast tühjaks jooksmas, kõik trügivad Harjumaale või Tallinnasse, veel halvemal juhul Soome või Rootsi. Ääremaale on jäämas pensionärid ning vähesed patriotismi täis kohalikud. Paljud ilusad kodud on jäämas rääma, uhked talumajad lagunevad. Homo sapensi jalajälg on muutumas haruldaseks nähtuseks. Rahva väljarände tulemusel lagunevad koolid, poed ja rahvamajad. Buss ei julge juba ammu antud piirkonda sõita. Surevad viimased pensionärid ja lahkuvad viimased kohalikud. Ilus Eestimaa piirkond on kõigi jaoks unustuste hõlma vajumas. 

Kuidas peatada ääremaade väljasuremine? Kas piisab kohalike aktiivsusest ja pealehakkamisest või peaks antud päästeoperatsiooni sekkuma ka riik? 

Kindlasti vajavad antud piirkonnad väga kannatlikke, aktiivseid, selgelt ja kainelt mõtlevaid inimesi. Inimesi, kes on valmis tegema tööd ja saavad aru, et miski siin maailmas ei tule kergelt kätte. Samuti peaks kohalikud unustama eestlasliku kadeduse ja ärapanemise ning rohkem panustama kogukondlikule üheskoos tegemisele. Ühtsuses peitub jõud ja edu. 

Kuid arvan, et ääremaade edukaks päästmiseks ei piisa vaid aktiivsetest aktivistidest. Neile peab abiks olema ka kohalik omavalitsus ja riik. Esmapilgul tundub kummaline, kui kirjutan, et kohalik omavalitsus peaks rohkem panustama. Milline organ siis veel peaks kõige rohkem kohaliku elu pärast muretsema kui mitte ääremaa vallavalitsus. Samas aga tuleb tunnistada, et paljudel vallavolikogudel kulub enamus energiast poliitilisele kemplemisele. Toimub pidev ärapanemine ning võimuvõitlus. Selline jama aga ei vii kunagi valla elu positiivses suunas edasi. Pigem on kahjulik ja aktiivseid inimesi eemale peletav.

Milline peaks olema riigi roll? Esiteks peaks riik suutma läbi viia haldusreformi, et kaoks elujõuetud omavalitsused ja tekiks tugevamad ja elujõulisemad vallad. Peatada tuleks tulumaksumäära langetamine, pigem mõelda antud määra ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele. Tulemuseks peaks olema madalapalgaliste (ääremaa elanike) sissetuleku suurenemine ning ostujõu kasv. Samuti võiks riik veelgi tõhusamalt läbi Kredexi toetada ääremaale kolinud perede kodu soetamist või rajamist. Riik peaks oma poliitikaga näitama, et ka ääremaa ja seal elavad inimesed on riigile olulised.

Ääremaal peaks koostöö toimima igal erineval tasandil. Elanikud peaks õppima toimima olulistes asjades kui üks kõigi ja kõik ühe eest ning kohaliku omavalitsuse volikogud peaksid muutuma kohalikust poksiringist kohaks kus kõik koos tehakse asjalikke ja edasiviivaid otsuseid. Ainult nii on võimalik positiivseteks muutusteks. Ärme lase ääremaadel unustuste hõlma vajuda!

TÕIME ERIKA SALUMÄE MEDALID EESTISSE TAGASI, TOOGEM NÜÜD EESTLASED EESTIMAALE. TÄITKEM TÜHJAD TALUD RÕÕMSATE LASTEROHKETE PEREDEGA!!!

Maale tulija meelespea

Reegel number üks. 

Ära koli oma uude kodusse öösel. Külarahvas ei näe mida ja kui palju asju endaga kaasa võtsid. Hakkavad levima kuulujutud, et ei tea mida neil varjata ka oli jne. Naabrid võivad tükkida esimestel päevadel tuppa, et ikka näha ära see, mis jäi nägemata. 

Reegel number kaks 

Tereta kõiki. Ma tean, et linnainimesele võib see olla esialgu mõistetamatu ja raske, kuid kui sa ei taha, et külarahvas sind uhkeks peab, siis parem ütle ikka kõigile tere. 

Reegel number kolm 

Suhtle külarahvaga ning kui vajad abi, siis küsi julgelt abi oma küla inimestelt. Külarahval meeldib suhelda ning külatargad on igati uhked ja õnnelikud kui saavad uusmaalast aidata. Kohalikud ei hammusta, nad on ikkagi inimesed. 

Reegel number neli 

Arvesta kohalike kommete ja traditsioonidega ning katsu ka ise neid järgida. Ära üritagi koheselt oma kombeid ja tavasid külarahvale peale suruda, see võib võrduda enesetapuga.

Reegel number viis 

Ära ärritu külajuttudest ning ära lase neil juhtida sinu elu. Külajutud on osa kohalikust elust, need on sama tähtsa rolliga nagu pood, arst ja kool külas. 

Reegel number kuus 

Arvesta, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Kui linnas see nii silma ei torganud, siis siin maal hakkab see kohe silma ja vahel kohe väga teravalt. Katsu hoida madalat profiili, siis on ka vähem kadedust ja ärapanemist. 

Reegel number seitse

Arvesta, et madala profiili hoidmine ei säästa sind alati. Liigse tagasihoidlikuse tõttu võidakse sulle ikkagi näpuga näidata ja sa ei pääse külajuttudest. Kuidas siis olla ja käituda? Kuldse kesktee peab igaüks ise leidma.

Reegel number kaheksa 

Kohaliku kibestunud ja vähem ettevõtlikuma maainimese lemmik vabaaja tegevus on käia internetis kommenteerimas. Kommenteeritakse artikleid, kus kirjutatakse kohaliku elu tegemistest. Kõik tehakse maha, miski pole hea. Samas ei taha ja ei suuda vinguja asju paremini teha kui teised. Ära lange nendega samale tasemele. Säilita oma väärukus.

Reegel number üheksa 

Ole aktiivne ja aita edendada kohalikku elu. Ole osa ühest kogukonnast. Pea meeles vanasõna:" Nii nagu sina külale, nii küla sinule." Ehk läks õigesti :-) 

Reegel number kümme 

Maal on lahe! Maal on mõnus! Maal on huvitav! Me armastame EESTIMAAD! 

TULE MAALE!